Meediakajastused

Mõtled küll, et kolid maale, kena privaatne olla, loodus ja loomad aga see pole teps mitte nõndasoodu. Poed taha metsa sisse aga ikka leitakse üles ning tullakse hoovi peele asja uurima.

Lugu ausalt ning elutruult. Minuga võttis ühendust Saarte Hääle ajakirjanik Elina Kalm, kes küsis, kas oleksin nõu andma intervjuud Ula külast. Paar tundi hiljem ilmus uksetaha naaberküla mees Einar Kermik, kes rääkis, et Meie Maa ajakirjanik Tõnu Anger tahaks Ula külast lugu teha.

Oli see taevane ettekirjutus või ajakirjanduslik võimuvõitlust, ega lihtne inimene sest aru saa ning vast polegi tarvis. Mina olin noore entustiastliku mehena muidugi nõus, sest eesmärgiks on ju ikkagi külaelu edendamine ning maaelu arendamine.

Hetkel on mõlemas lehes ilmunud Ula küla teemalised artiklid nind minu ülesanne on neid retsenseerida või viia vastavusse sellega, mis tegelikult on.

Alustan Meie Maa Arvi Tapveri koostatud loost tuues välja tsitaadid paberkandjal ilmunud artiklist. Arikli aadress on siin: https://www.meiemaa.ee/index.php?content=artiklid&sub=42&artid=58300&term=Ula%20k%C3%BCla :

“Ula küla Salme vallas Sõrve poolsaarel on Saaremaa absoluutselt väikseim”

– Tegemist ei ole ilmselt Saaremaa kõige pisema külaga. Pindala poolest on see kõige väiksem Sõrve poolsaarel. Ma olen enam kui kindel, et Saare maakonnas on veel väiksemaid külasid. Perede või inimeste arvult see pole samuti väikseim sest Saare maakonnas on täiesti tühju külasid.

“Ula küla on nii väike, et lahkumisel tuli toimetuse autot naaberkülas ehk Rahustes pööramas käia”

– Siinkohal ei saa täpselt aru, millise masinaga on tegemist. Kui selle pikkus on näiteks 20 meetrit, siis võib olla küll, et seda Ula külas ei saanud ümber pöörata, kui masina pikkus on väiksem, siis ei näe põhjust, miks seda siin ei saanud pöörata. Ula küla suurus on umbes 120 hektarit, seega peaks siin isegi Boeing 747 oma pöörded tehtud saama rääkimata veel sõiduautost.

“Talk on Ula küla vähemalt interneti avarustes tuleviku jäädvustanud, ta peab küla lehekülge, kus on vähest teavet selle ajaloo kohta, aga ka vanad fotod sõja ajal läände põgenenud endistest külaelanikest ja värskemad pildid kolme nädala tagustest kevadtormikahjustustest.”

– Fotod olid ikka põhja põgenenud inimestest (Rootsi). Fotode asukoht on hetkel USAs ehk läänes.

“Torm murdin siis muuhulgas ka Endli hoovil jämeda kuuse,”

– Tegemist oli ikkagi pärnaga. Pole viga, mandrimehele võib andeks anda okas- ja lehtpuu segamini ajamise.

“Nagu Endel ütleb, sai tee eelmisel aastal tänu valimistele vähemalt kruusakatte.”

-Küllap sai ikka selle tõttu, et keegi soovi avaldas. Ma ei näe, mis moodi valimised siia puutusid.

“Hiljuti sai küla kaabli, mis peaks hoidma elektrikatkestuste eest ka tormi korral.”

– Tegelikult sai ainult pool küla maakaabli.

“Just seal (kus vene kaevikud – toim) olen ma sündinud.”

– No löö või maha, kuid minul jäi seda lugedes küll esmamulje, et külavanem Endel on venelaste kaevikus sündinud. Tegelikult ta on sündinud Vallil ning seal lähedal olid sakslaste kaevikud. Hoonestusest pole muidugi midagi alles tänu lahingutele.

“Ta on enda sõnul pannud külakooli mälestuseks tahvli teeserva”

– Tegelikult on see tahvel ühistöö raames pandud sinna.

“-aastaringselt tegusaid taresid on kõigest kaks: noore arhitekti ja eestvedaja Andres Talki oma ning endise külavanema Endel Oeselja talu.”

– Antud lauses on kaks viga, esiteks ma õpin hetkel ehitusinseneriks, mitte arhitektiks ning Endel on jätkuvalt küla mitteametlik külavanem. Vähemasti tema oma arust.

“Andres Talk peab end põlisasukaks, kuigi õpinguaastad veetis noor mees loomulikult laias ilmas ja tagasi tuli isa talusse alles hiljuti. Isast on metsaservas veel sepapada, nagu vanasti igale talule kohane.”

– Mu õpinguaastad kõrgkoolis kaugõppes veel kestavad. Osaliselt veetsin Ula külast eemal. Tegemist ei ole isa taluga vaid vanaisa taluga. Isa talu on Koimlas.

Ega vist normise kohti rohkem Meie Maa artiklist ei leia. Põhjus, miks ma üldse seda parandama hakkasin oli selles, et mõni endine külaelanik või kaugelt kandi mees hakkas rääkima, et me oleme ise jama ajanud. Tegelikult ei võtnud ajakirjanik lihtsalt piisavalt aega, et asjasse süveneda.

Küll aga on nüüd aeg Saarte Hääle artikkel üle vaadata. SH artikliga võib tutvuda siin: http://www.saartehaal.ee/2014/04/21/ula-elu-kaugtoo-ja-kihvtid-tegemised/

“Praegu toob  pere vajaliku vee lähedasest allikast või Andrese tädi juurest Salmelt, sest õues olev salvkaev on madal ja vesi hägune.”

-Tegelikult transpordime ainult joogivee. Kohalik vesi aitab juua pärast läbi keetmist. Kohalikust veest keedame süüa ning peseme pesu.

Ning rohkem äi leidnudki.