Heino Kermiku raamatust väljavõtted

Raamatust väljavõte Raamatust väljavõte

Advertisements

Ula küla talud (väiketalud ja suuremad talud)

Nimekirjas ei olnud tehtud selline liigitus nagu eelneva puhul. Popsid olid nimetamata jäätud ja need olid ilmselt väiksemate talude hulka pandud.

Ula küla majad enne II MS 1940 a Suuremad talud Väiksemad talud
Rannandi ?
Aasi Preediku 1
Usindi Andres 1
Inuse Jaak 1
Heinamaa Liisa (Haaviku?) 1
Vanava Juhan 1
Ula Laas 1
Ula Andrese 1
Oondi Mardi 1
Soundi Preedik 1
Kaasiku Mann 1
Nõmme Reet 1
Heinamaa Juhan (Mätiku?) 1
Toapõllu ? ?
Kase ? ?
Niguniidi ? ?
Leelse ? ?
Augu ? ?
Raukle ? ?
Valli ? ?
Annima ? ?

Rahuste küla talud (popsid, väiketalud, suurtalud) (Andres Rand mälestustest)

Rahuste küla majad enne II MS 1940 a Suurtalud Väiketalud Popsid
Sootänava Hindrik 1
Lause Jaak 1
Jaagu Jaak 1
Kase Peetri 1
Laumardi Mihkel 1
Pärni Laas 1
Laisma Peeter 1
Laisma Preedik 1
Heinamaa Jüri 1
Kaiguaja Triin 1
Kalda Marie 1
Linnuse Hindrik 1
Heinamaa Mari 1
Põlma Preedik 1
Tiltsi Jüri 1
Sigaja Andres 1
Toompuu Alleks 1
Suurepere Peetri 1
Suurepere Preediku 1
Ooli Laasu 1
Tiiu Jaagu 1
Tuuligu 1
Vanapidu Hindrik 1
Kuldi-Raja Andres 1
Teepõllu Juhan 1
Pepe Peeter 1
Natagu Mari 1
Süvandi Andres 1
Ougu Aadu 1
Raukli Triin 1
Võsa Mann 1
Sepa Peeter 1
Sepa Viiu 1
Oti Mardi 1
Annuse Juhani 1
Uuelu Reedu 1
Põllu Preediku 1
Ranna Anne 1
Ranna Mari 1
Rehe Preedik 1
Pärna Laas 1
Mikureinu Andres 1
Aaduma Hindrik ? ? ?
Magila Liisu 1
Rehe Triin 1
Rehe Petki 1
Mägi Andres 1
Arina Andres 1
Nürina Hindrik 1
Nürina Laas (Kandsi Kaali) 1
Sauna Mari 1
Käänu Juhan 1
Pärtli Peeter 1
Niidi Juhan 1
Niidi Peeter 1
Heinamaa Andres 1
Antu Juhan 1
Peenra Juhan 1
Remmli Triin 1
Läku Peetri 1
Justli Eeva 1
Värava Juhan 1
Kristini Jaan ? ? ?

Andres Rand ja August Talk kirjad

Siin on väljavõtted kirjadest, mis sattusid minu kätte. Kogu tekst on üks-ühele maha kirjutatud ja sõnastust ei ole muudetud:

3sc0011

Minu isa toonitas vahest, et Rahuste külas on 60 suitsu. Seega talumehed, väike talupidajad ja popsid. Kus elasid inimesed ja suits välja käis. Hakkasin küünlapäeval, see oli vana eestlaste viimane jõulupüha. Millise päeva heaks hoiti üks keha jõuluõlut ja seda juues meenutati möödunud jõulut ja eeltulevat uut aastat, milliseks ta kujuneb. Nii mõtlesin mina küünlapäeval üksi lauaääres. Kas tulevad meelde veel külas olnud kohtade nimed ja tuli välja küll minu isa ütlus, et Rahuste külas on 60 suitsu. Siis meenutasin veel mitu tuuleveskit oli Rahuste külas. Neid sain 11. Ja 12ndal oli emapuu ja kivijalg. Sellel oli juba varem peremees surnud ja kõik need tuulikud hakkasid lõppema peremehe surmaga. Kõige esiteks lõppesid tiivad ja sellejärel lõppes ka kere.

Andres Rand nimetatud tuulikud:

  1. Sepa Aadu
  2. Põlma Laasu
  3. Sigajas oli emapuu ja kivijalg.
  4. Põllu Preedik
  5. Vanapidu Laas
  6. Oti Andres
  7. Mägi Peeter
  8. Põllu Hindrik
  9. Pärli Peeter
  10. Nürina Peeter
  11. Niidi Andres
  12. Heinama Andres.

August Talk nimetatud tuulikud:

  1. Nürina Laas
  2. Heinama
  3. Pärtli
  4. Niidi
  5. Mägi
  6. Põllu
  7. Oti
  8. Tiltsi
  9. Põlma
  10. Sigaja
  11. Põllu Preedik
  12. Vanapidu
  13. Nürina (teine)
  14. Sepa
  15. Sepa (teine)

Rahuste küla suur laevaõnnetus mis toimus 1901 aastal, kui Anto Peetri kuue meheline kalapaat läks põhja koos kuue mehega. 1. Anto Peeter, 2. Sepa Aado, 3. Annuse Justel, 4. Justli Peeter, 5. Aasi Peeter, 6. Sootänava Laas.

Nii käisid minu mõtted selle Rahuste küla ja eluolu ümber, kus olen sündinud, kasvanud nii puhtas ja vabas looduses ja kui puhas oli merevesi. Selge vaikse ilmaga võis kolmemeetri sügavuses merepõhjas iga eseme ära näha, isegi angerjad magasid merepõhjas keerus. Nii lähevad minu mõtted alati kui istun tegevuseta laua ääres, või pole õiget und. Siis rändab minu mõte alati seal Rahuste sünnikodu ümber, kus on kõik nagu oli iga ukseauk, iga väravaauk, iga elumaja asend, keldrid, saunad, aidad, laudad, kaevud, millest võiks veel praegugi joonistada täpse koopia ja kirjutada pikki memuaare. Sellest ajast ja elust. Aga keda see huvitab, pole inimest kellega seda vahest mõtled ja meenutad häid elatud aegu.

Kaardil toodud peremeeste nimed

Rahuste ja Ula küla talumehed Rootsi ajal 1710 aasta paiku. Enamik talu maadest kuulus Torgu riigi mõisale, kuid osa ka Tiinuse eramõisale. Kaardil on järjekorras nummerdatud.

  1. Kulli Aadam
  2. Puhetse Lorets
  3. Ogaliku Matts
  4. Lepiku Jürgen
  5. Annuse – Miku Rain
  6. Saluste Jürgen ja Hindrich
  7. Mardi-Tooma Korris
  8. Ullo Jaak ( Ströbonder eraldi-üksik talupoeg)
  9. Eespõllu Toomas
  10. Eespõllu Jaak
  11. Himmuste Matts
  12. Ulla Pert (külavardja-külavanem)
  13. Ulla Korris
  14. Himmuste Mikk
  15. Ees-Mardi Hans
  16. Hasse Jaak
  17. Pertti Jürgen
  18. Eeselu Mikk
  19. Suurpere Niggol
  20. Suurpere Hanno
  21. Suurpere Aado
  22. Suurpere Matts (kõrtsmik)
  23. Marja-Simmu Ants
  24. Annuse Klass
  25. Annuse Mikk
  26. Nurrimaa Pert
  27. Nurrimaa Hannus
  28. Hannuse Ott
  29. Raabi Penn
  30. Raabi Thomas
  31. Tilsi Jaak
  32. Posoke Jaagu Klaas

Põldu mõõdeti siis tündrimaa ja kapamaaga.

Allikas – Tõnu Anger

1 kapp = 1600 ruutjalga = 400 ruutküünart = 148,64 m2

Tündrimaa on endisaegne pinnamõõt. Rootsi ajal Liivimaal, 17. sajandil oli tündrimaa algselt 14 000 Rootsi ruutküünart, 1688. aasta maarevisjoni järgi 18 000 ruutküünrat, kuid 1690. aastal määrati selle suurus jälle 14 000 ruutküünra peale. Eestis oli 19. sajandil paikkonniti tündrimaa suurus erinev: nt Põhja-Eestis kas 0,55 ha või 0,63 ha, Lõuna-Eestis 0,52 ha[1]. Taanis oli tündrimaa suurus 55,162 ha.

Allikas – Vikipeedia